Kõrrelised

1

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult heinaliste kõrreliste sugukonda kuuluvad, kuiva kasvukohta eelistavad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks hundinuialised, lõikheinalised, loalised. Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis suve- ja püsililled kõrrelised.  

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad varjulist või poolvarjulist täispäikselist kasvukohta. Päikeselises Pool- või täisvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku kasvukuju ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskes mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede lehestik vohama. Kõrrelised väivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näiteks hundinuiad ja tarnad.

Kõrrelised on ühe- ja mitmeaastased rohttaimed. Kõrreliste hulka kuulub aga ka kaheaastaseid taimi, kes esimesel aastal kasvatavad hõreda põõsa puhma ning teisel aastal hakkavad õitsema. Varred on kõrrelistel enamasti silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised, õõneta Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid põõsaid puhmaid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti vahelduvalt ning koosnevad lehtsabast ja tupest Õied on koondunud korvõisikuteks hulgaõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt erksad väikesed ja silmatorkavad silmapastmatud.

Joonis 1.  Hulgaõieline tähk. aas-rebasesaba (Alopecurus pratensis)

Joonis 2.  Hulgaõieline pööris. amuuri siidpöörisega (Miscanthus sacchariflorus)

Kõrrelisi kasutatakse aias üksiktaimena, gruppidena ja suure massina. Nad on armastatud taimed, sest elustavad püsilille peenart, efektsed veekogude kallastel, näiliselt pikendavad kasvuperioodi ja talvelgi on aed ilus.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Generatiivne Vegetatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid põõsaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikad Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka suve esimesel poolel, enne õitsemist sügisel. Selline paljundamise aeg valitakse Varakevadine aeg on siiski sobivam, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem Hilja õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on otstarbekam ette võtta hoopis varrepistikutega paljundamise taim välja kaevata ja käte abiga väiksemaks jagada. Pistoksad lõigatakse kesksuvel, pärast uute võsundite tekkimist.

Jagamiseks kaevatakse taim üles ja lõigatakse aianoa või labida abil väiksemateks osadeks. Pistokste lõikamisel kasutatakse oksakääre. Pistoksad peavad olema vähemalt 15 cm pikkused. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte lehti. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada. Pistikud juurutatakse enne kasvukohale istutamist juurutuspeenras või pottides, turba ja komposti segus. Jagamiseks valitakse päikeseline päev. Pistikute lõikamise võib ette võtta ka pilvise ilmaga.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks aruhein ja lubikas), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Vegetatiivne Generatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerandid. Paljude taksonite stepirohtude külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks niiskemat mulda läbikülmumis. Taimede Seemnete külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed seemned idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse samuti sügisel kevadel otse peenrasse. Maikuus Mais-juunis  külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned avamaale, kasvukohale või taimede ettekasvatamiseks kasvuhoonesse külvikasti, kassetti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist, juuni kuus.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, jänesesaba (Lagurus ovatus)

Joonis 4.  Mitmeaastane kõrreline, aruhein (Festuca)

Kastatud kirjandu:

http://www.looduskalender.ee/node/10316

http://www.henriettes-herb.com/galleries/photos/m/mi/miscanthus-sacchariflorus-1.html

http://bellesymphorine.deviantart.com/art/LAGURUS-OVATUS-286516349

http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6652

2

Kasutatud kirjandus:

http://www.imagejuicy.com/images/plants/l/lagurus/1/

http://www.greenleafnursery.com/index.cfm?fuseaction=plants.plantdetail&plant_id=2948

Püsililled

Eelised	Puudused
PÜSILILLED
·      taime pikaealisus                   ·      lihtne paljundada (enamasti jagamise            teel)         ·      mitmekesisus         ·      vähe hooldust vajav         ·      lihtne rajada	·      lühem õitsemise aeg             ·      vaheldusvõimalus väiksem             ·      hiline dekoratiivsus (alles kahe aasta            pärast peale istutamist õite ilu)
SUVELILLED
·      rikkalik seemnevalik         ·      pikk õitseperiood         ·      vaheldus igal aastaajal	·      kasvatamine kulukas ja töömahukas            (ette kasvatamine seemnetest)            ·      igal aastal uued taimed            ·      dekoratiivsus alles suvel

2.  Vegetatiivse paljundamise läbi viimist soovitan teha jagamise tee.

• ·     puhma jagamine (priimula)
• ·      risoomi jagamine (aediiris)
• ·      juuremugulate jagamine (aed-daalia)

Soovitan selleks, et see on lihtsaim viis ja vähe tööd. Taimed on kohe elujõulised.

Sibullilletel soovitan emasibula küljest eemaldada tütarsibulad ning maha panna (tulp).

3. 

PÄIKSEPAISTELINE, KUIV, TOITAINETEVAENE MULD

• nõmm-liivatee (Thymus serphullum)
• mägisibul (Sempervivum)
• harilik kukehari (Sedum acre)
• nurmnelk (Dianthus deltoides)

POOLVARJULINE, TOITAINETERIKAS MULD

• suureleheline brunnera (Brunnera macrophylla)
• kevadine seahernes (Lathyrus vernus)
• helmikpööris (Heuchera)
• kerakellukas (Campanula glomerata)

VARJULINE, HAPPELINE MULD

• hosta (Hosta)
• jaapani priimula (Primula japonica)
• lõhnav varjulill (Galium odoratum)
• harilik kanarbik (Calluna vulgaris)

PÄIKESELINE, LIIGNIISKE MULD

• soovõhk (Calla palustris)
• laialeheline hundinui (Typha latifolia)
• ida-angervaks (Filipendula palmata)
• jaapani astilbe (Astilbe japanica)

Lisaülesanne:

Hosta, helmikpöörise ja tiarelliga sobivad kokku järgmised sibullilled:

• kevadine krookus (Crocus vernus)
• forbesi kirgaslill (Chionodoxa forbesii)
• hollandi lauk (Allium hollandicum)
• hispaania ebahüatsint (Hyacinthoides hispanica)