pühapäev, 3. aprill 2016

Köögiviljad ja maitsetaimed

Söögipeet (Beta vulgaris)




Üldinfo ja kasutamine:
  • Maltsaliste sugukonda kuuluv kaheaastane risttolmleja taim
  • Peet pärineb Vahemeremaadest, juurviljana kasvatatud 15.sajandist
  • Peedi punene värvus on tingitud pigmendi antotsüaan sisaldusest
  • Olenevalt sordist võivad peedid olla oranžikad, valged või helepunased
  • Toiduks tarvitatakse juurt ja noori lehti
  • Peedijuuri kasutatakse punase toiduvärvi saamiseks
Kasvukoht:
  • Tundlik mulla pH suhtes, sobilik pH 6,8-7,2
  • Vajab rohkesti toitaineid, sobilikud huumurikkad, keskmise raskusega neutraalsed mullad
  • Niiskus- ja valgusnõudlik
Kasvatamine:
  • Seeme hakkab idanema +5 kraadi juures (mai keskel), taimed tärkavad 8-17 päeva jooksul
  • Külvi sügavus 2,5-3cm
  • Reavahed 45...60cm
  • Külvisenorm 20 seemet/1 meetri peale
  • Võib katta kattelooriga
Biokeemiline koostis:
  • Peet sisaldab kaltsium, naatriumi, kaalium, fosfor, magneesiumi, ioodi, rauda
  • Vitamiinidest sisaldab C-vitamiini ja B-grupi vitamiine
  • Sisaldab aminohappeid
Ravitoime ja kasulikkus:
  • Parandab maksa talitlust ja vere loomet
  • Soodustab mürkide väljumist organismist
  • Tugevdab soolte tegevust
  • Ravib kehvveresust
  • Alandab vere kolesterooli sisaldust
  • Aitab kilpnäärme alatalitluse korral
  • Stimuleerib kogu immuunsüsteemi
  • Parandab mälu
Säilitamine:
  • Keldris temperatuuril +3 kuni +4 kraadi säilib peet hästi kuni kevadeni
Isiklikud tähelepanekud ja kasvatusnipid koduaias:

Külvan peediseemne Thuni kalendri järgi juure päeval, kui maa on juba soe, umbes +10 kraadi ja katan kattelooriga. Katteloor on üks tänuväärne abivahend. Seemnetel on selle all hea ja soe areneda, hoiab niiskust ja kaitseb kahjurputukate eest. Peete harvendan nii, et juba veidi suuremaid tarbin toiduks ja väiksemad saavad suuremaks kasvada. Nii ei pea ära viskama ühtki taime. Peet ei vaja kasvuaegselt palju hoolt. 






Aedpetersell (Petroselinum crispum)


Üldinfo ja kasutamine:
  • Kahe iduleheline sarikõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane taim
  • Looduslik levila Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika
  • Kreeklased valmistasid petersellist olümpiavõitjatele pärgi
  • Kasutatakse laialdaselt ravi- ja maitsetaimena
  • Kasutatakse lehti (toitude maitsestamiseks ja kaunistamiseks) ja juurt (toorsalatite ja puljongite valmistamiseks)
  • Taimede lehti võib hakkida ja sügavkülmutada
Kasvukoht ja kasvatamine:
  • Toitaineterikas, neutraalne ja niiske muld
  • pH ei tohiks olla alla 5,5
  • Idaneb kaua (avamaal 3-4 nädalat), kiirendamiseks võib seemneid enne külvi vees leotada
  • Taimi võib ette kasvatada
  • Külvi sügavus on 1 cm
  • Võib külvata ka sügisel
  • Teise kasvuaasta sügisel annab taim seemnesaagi
Biokeemiline koostis:
  • Sisaldab palju organismile kasulikke aineid: kaltsium, magneesium, fosfor, kaalium, naatrium.
  • Sisaldab B-grupi vitamiine ja aminohappeid
  • Lehed on rikkad C-vitamiini poolest
Kasutamine ravimtaimena ja rahvameditsiinis:
  • Taimel on võime tõsta söögiisu, vähendada allergiat, parandada ainevahetust
  • Tervendab neerude tööd, aidates üleliigsel vedelikul kehast väljuda
  • Vanad roomlased kasutasid peterselli, et tervendada igemeid, suupõletikke, värskendada hingeõhku
  • Petersellist tehakse teed ja juuretõmmist